Uus aasta - uued võimalused!

Uus aasta on justkui valge paberileht - kõik on võimalik!

Plaanide tegemine on kasulik, kuna see aitab meil tunda end kindlamalt, vähendada ärevust ja saada ka head tagasisidet - saingi hakkama, pean midagi teisiti tegema.

Eks millegi uue alustamiseks on iga aeg hea, kuid aasta algus tundub kuidagi eriti hea.

Miks siis ka mitte!

Eesmärke uueks aastaks pudeneb lausa varrukast!

• söön tervislikumalt,

• liigun rohkem,

• teen vähem tööd,

• olen rohkem koos lähedastega.

Eesmärkide seadmine ja lubaduste andmine on lihtne. Ehk oled Sinagi seda teinud? Ehk oled koos logopeediga seadnud teraapia eesmärke ka endale või oma lapsele?

Need eesmärgid kipuvad olema aga sageli liiga ambitsioonikad ja panevad meid suure surve alla - tahaks ju kiireid tulemusi ning sooviks, et muutused oleksid püsivad.

Mis aitaks siis reaalsete tulemusteni jõuda?

Siin tulevad appi rutiinid.

Lubadused loovad suure pildi - kaugema sihi, kuid rutiinid loovad igapäevase struktuuri, kuidas selle sihi suunas liikuda.

See teadmine on abiks ka siis kui käid teraapias, kas ise või oma lapsega. Kuidas nii?

Logopeedi kabinetist väljudes võib sageli olla tunne, et ülesanne käib üle jõu.

Mis siis kui laps pole koostööaldis?

Kust ma selle aja leian?

Lapse päevad on niigi pikad ja tegevusi täis!

Olen ise ka väsinud peale tööd!

Lapsel ei jäägi aega mängimiseks!

Olukord ei ole siiski lootusetu!

Millest alustada?

Mõtle läbi, milliseid igapäevaseid rutiine oma lapsega koos läbid.

Hommikul (nt riietumine, hambapesu, hommikusöök, lasteaeda/kooli minek); päeval (nt ühine söögikord, koos mängimine, toidu valmistamine, koristamine) ja õhtul (nt õhtusöögiks laua katmine, ühine mäng, vanniskäik, unejutt). Mida sa praegu nende rutiinide käigus teed? Kas sama tegevuse käigus saaksid teha midagi ka teraapia eesmärkide saavutamiseks?

Küsi logopeedilit vajadusel nõu ja juhiseid. Tee vajadusel kohandusi oma rutiinis.

Väikesed sammud on paremad.

Jaga ülesanded väiksemateks osadeks. Nt kui ülesandeks on harjutuse sooritamine 10x järjest, alusta 3-5 kordusest, iga päev suurenda korduste arvu. Väikesed sammud aitavad nii Sul endal kui lapsel saada enesekindlamaks - õnnestumine tõstab motivatsiooni ja vähendab stressi. Tsiteerides klassikuid: kui tervet rehkendust ei jõua, tee pool.

Planeeri ette

Mõtle läbi, millal ja kus saad harjutada, mida selleks pead tegema. Kindla plaani omamine rutiinsete tegevuste sooritamiseks aitab säilitada järjepidevust ja tõstab tulemuslikkust. Sageli on abi visuaalsest plaanist - tehtud tegevuse saab maha tõmmata, värviga või kleepsuga tähistada. Või lisa kohtadesse, kus päeva jooksul lapsega harjutada plaanid, postitid vajalike harjutustega. Nt Kui pidid lapsega harjutama /s/ häälikut sõna alguses, siis lisa kirjuta paberile /s/ häälikuga algavad sõnad, mis antud kontekstis on olulised: Nt vannitoas: suu, silmad, seep, seebitama, soe; köögis süüa tehes: sööma, sibul, suur, sile, salat, jmt.

Plaan on oluline nii Sulle vanemana kui ka lapsele!

Väärtusta protsessi ja väikseid võite

Keskendu õnnestumistele, isegi kui need on esialgu väikesed. Tagasiside andmisel püüa olla täpne - lihtsalt "tubli!" pole kasulik, kuna on liiga üldine ja ei toeta arengut. Kui laps püüab soovitud harjutusi teha, kuid kõik ei õnnestu esialgu veel hästi, siis tunnusta last proovimise eest ja võimalusel tunnusta selle eest, mis õnnestus - nt Su keel leidis õige koha! Õhu puhumine tuli sul küll juba väga hästi välja!

Positiivne tagasiside on üldjuhul alati motiveerivam kui negatiivne.

Head uut aastat ning eesmärkide täitumist! Olgu rutiinid teile toeks!