top of page

Viimasel ajal olen palju mõelnud sellele, kuidas ja miks on kujunenud mul just sellised söömisharjumused (mulle meeldib süüa, meeldib toitu valmistada ja seda sõpradega jagada, meeldib end toiduga premeerida - olen ju midagi head ära teeninud, silmadega "õgimine" ka siis kui suudan lõpuks end kokku võtta ja siiski "ei" öelda) ja mitte teistsugused (regulaarsed ja tasakaalustatud toidukorrad, tervislikud, oma eale ja liikumisharjumustele vastavad valikud).

Mäletan lapsepõlvest, et lasteaias tuli alati taldrik tühjaks süüa, olenemata sellest, kas soovisin või mitte. Mäletan, et mõnikord tuli "söögitädi" ja toppis lusikaga selle toidu mulle sisse, mille peale selle välja oksendasin. Karistuseks tuli kõik endal ka koristada. Kui läks paremini, sain vaid pragada toidu järgi jätmise eest. Valikut, kas ja kui palju mingit toitu oma taldrikule panen, mulle ei antud.

Näen nende reeglite, käskude ja keeldude mõju oma elus siiani. Teadlikkus nende negatiivsest mõjust mu enda söömisharjumustele on aidanud mul samu vigu oma peres vältida. Kuid... siiani tunnen, kuidas kuklakarvad tõusevad kui keegi jätab toidu taldrikule!

Ellyn Satter (Satter Division of Responsibility in Feeding (sDOR)) on toonud välja vastutuse jaotumise põhimõtted, mis aitavad mõista, millised on lapse ja millised täiskasvanu ülesanded söömisel/söötmisel.

Lastel on loomupärane söömisoskus, ka neil, kes sünnivad eriliste vajadustega, on soov süüa ja kasvada. Lapsed söövad nii palju, kui neil vaja on, kasvavad endale sobival viisil ning õpivad sööma toitu, mida söövad nende vanemad. Kasvamise käigus arendavad nad samm-sammult oma loomulikke oskusi ning kujunevad pädevateks sööjateks. Vanemad aitavad neil õppida ja areneda, järgides vastutuse jagunemise põhimõtteid söötmisprotsessis.

Kuidas jaotub vastutus imikute söötmisel?

  • Vanem vastutab: vanemad otsustavad, kas toita last rinnapiima või piimaseguga, ja aitavad imikut rahulikuks ja organiseerituks jääda; söötmine toimub sujuvalt, pöörates tähelepanu imiku poolt antavale tagasisidele.

  • Laps vastutab: kui palju süüa ja kõige muu eest: aeg, tempo, sagedus, kogused.

Kuidas jaotub vastutus väikelapse peretoidule üleminekul?

  • Vanem vastutab: mida pakutakse, ning järjest rohkem ka millal ja kus laps sööb. Üleminekut juhendatakse lähtudes lapse oskustest, mitte vanusest: imemine → poolpehme toit → tükkidega toit → näputoit pere toidulaual, jne.

  • Laps vastutab: kui palju süüa ja kas üldse süüa pakutud toitu.

Kuidas jaotub vastutus lapseeast teismelise eani?

  • Vanem vastutab: mida, millal ja kus süüakse.

  • Laps vastutab: kui palju ja kas süüa.

Vanema töö aluseks on usaldus lapse vastu – et laps oskab ise otsustada, kui palju ja kas üldse süüa pakutud toitu. Kui vanemad täidavad oma rolli toitmisel, täidavad lapsed oma rolli söömisel.

Vanema toitmisülesanded:

  • Valida ja valmistada toit.

  • Tagada regulaarsed söögikorrad ja vahepalad.

  • Muuta söögiajad meeldivaks.

  • Näidata samm-sammult eeskuju, kuidas käituda söögilauas.

  • Arvestada laste väheste kogemustega toitude osas ilma, et eelistustele liialt järele antaks.

  • Mitte lubada toitu ega jooke (v.a vesi) söögikordade vahel.

  • Lubada lastel kasvada kehaehituse järgi, mis neile loomupäraselt sobib.

Lapse söömisülesanded:

  • Lapsed söövad.

  • Nad söövad vajaliku koguse.

  • Õpivad sööma sama toitu, mida vanemad.

  • Kasvavad ennustatavalt.

  • Õpivad sobivat käitumist söögikorra ajal.


Söömine võib tunduda enamikule meist lihtne, meeldiv, positiivseid emotsioone pakkuv tegevus. Paraku ei pruugi see mitte kõigi puhul nii olla.

Söömisest ja ka söötmisest võib halbade asjaolude kokkulangemisel kujuneda ajapikku katsumuste ja kannatuste rada, mis viib süvenevate negatiivsete kogemuste ja tunneteni seoses toidu ja söömisega.


Kui su lapsel on probleeme söömisel ja tunned, et oled hädas tema toitmisega, pöördu logopeedi ja laste toitumisspetsialisti poole.

Laste söötmisteraapias tegutsevad sageli koostöös nii logopeedid kui ka toitumisterapeudid, kuna söömine hõlmab nii füüsilisi, sensoorseid kui psühhosotsiaalseid aspekte.

Koostöövõti:   Logopeed keskendub füüsilistele ja käitumuslikele söömisoskustele, toetab peret lapse sensoorsete vajaduste osas, samas kui toitumisterapeut seab fookuse toidu koostisele, kogusele ja toitumise tähendusele lapse arengus. Parimad tulemused saavutatakse, kui spetsialistid tegutsevad tihedas koostöös lapse ja perega.


Loe lähemalt Ellen Satter Institute kodulehelt: Raise a healthy child who is a joy to feed.

Ühine söögikord tõelise sõpruse vaimus
Ühine söögikord tõelise sõpruse vaimus

 
 
 

Kuna COVID muutis meie elu- ja töökeskkonda päris palju, muutus ka logopeedi töös kaugteraapia võimalusest vajaduseks.

Tänaseks on kaugteraapia üks osa meie igapäevasest tööst nii täiskasvanute kui lastega ja nende peredega. See võimaldab meil jõuda klientideni, kellel võib olla raskusi kontaktvastuvõtule pääsemisega. Samuti muudab see logopeedi töö paindlikumaks.


Mida kujutab endast kaugteraapia logopeedi töös?


Kaugteraapias kasutab logopeed telekommunikatsiooni vahendeid, et pakkuda hindamist, nõustamist ja teraapiat. See võimaldab meil tuua logopeedi kabineti kliendi koju, muutes kvaliteetse abi kättesaadavaks seal, kus asub abivajaja.


Kliendid saavad oma kodus personaalset teraapiat, mis parandab teraapia järjepidevust ja vähendab selleni jõudmiseks kuluvat aega ja kulu. Loomulikult on kaugteraapial nii omad eelised kui ka omad kitsaskohad ja seda nii kliendile kui ka terapeudile.


Parem kättesaadavus

Teame kui keeruliseks ja kulukaks on muutunud vajaliku abini jõudmine kui elad eemal tõmbekeskusest. Teraapia on niigi kallis, kuid lisanduvad ka sõidukulud, kulud toidule kui oled kodust eemal ja võibolla ka ööbimiskulud. Meie eluviis on samas muutunud liikuvamaks ja võib meid viia kodumaalt kaugele, sinna, kus emakeelne abi pole kättesaadav.

Üks kaugteraapia peamisi eeliseid ongi selle kättesaadavus olenemata külast, linnast või riigist.


Paindlikkus ja mugavus

Teraapia ajastamine võib olla keeruline töö, kooli või perekondlike kohustuste tõttu. Kaugteraapia pakub paindlikkust - saad astuda virtuaalsesse logopeedi kabinetti mis tahes sobivast asukohast, olgu see kodus, koolis, lasteaias või tööl, kas hommikul või õhtul.


Tehnoloogia loob uusi võimalusi

Kaugteraapia pakub logopeedile mitmeid interaktiivseid vahendeid, et hoida kliente kaasatuna. Interaktiivsed rakendused, veebimängud, videoklipid ja õppevahendid, mida ei pea tingimata välja printima, muudavad teraapia lõbusaks ja tõhusaks.

Näiteks mängupõhiste õppeplatvormide kasutamine võib suurendada kliendi motivatsiooni; uuringud näitavad, et kliendid, kes kasutavad kohtumiste ajal interaktiivseid tööriistu, teatavad 40% suuremast soovist osaleda teraapias. Samuti võimaldab tehnoloogia kaasata samasse virtuaalsesse teraapiaruumi inimesi erinevaist paigust, kellel on samad mured.


Ökonoomne valik

Kaugteraapia võib olla nii kliendi kui ka logopeedi jaoks ökonoomseim valik.

Vähendades teraapiasse minekule kuluvat aega, kahaneb ka töölt eemal viibimise aeg - nii saavad kliendid raha säästa. Pakkuja poolelt saavad terapeudid vähendada füüsilise kontoripinna ülalpidamiskulusid. Kaugteraapia võimaldab ka terapeudil teenindada enam kliente suuremal alal. Teisalt annab kaugteraapia võimaluse paremaks koostööks kliendi võrgustikuga - virtuaalsesse ühisruumi on erinevates asutustes töötavaid spetsialiste logistiliselt lihtsam koondada kui reaalsesse ruumi.


Kaugteraapia võimalikud kitsaskohad


Sõltuvus tehnoloogiast

Kuigi tehnoloogia toob kaasa palju eeliseid, võib see luua ka takistusi.

Õnnestunud teraapia jaoks on hea internetiühendus ja toimivad seadmed hädavajalikud (kaamera, mikrofon, arvuti, tahvelarvuti või mobiiltelefon). Eesti on maapiirkondade kaabelvõrguga katmises Euroopa Liidu riikide seas ligi 70 protsendiga 9. kohal, edastades kõiki meie lähinaabreid (Euroopa Liit, raport Digital Decade), kuid uurdepääs kiirele internetile pole siiski veel kõikjal stabiilne. See võib takistada nende piirkondade klientide osalemist kaugteraapias. Raskused tehnika käsitlemisel võivad samuti teraapiat häirida, muutes klientidele osalemise keerulisemaks või vajades täiendavat personali/inimesi, kes kohapeal klienti toetavad. Laste puhul on vanema osalemine üldiselt teraapia toimimise eelduseks.


Vahetu kontakti puudumine

Näost näkku suhtlemine on terapeudi ja kliendi vahelise usalduse loomisel ülioluline.

Kaugteraapia ei pruugi soodustada samal tasemel isiklikku sidet. Ajakirjas Journal of Communication Disorders avaldatud uuring näitas, et 38% terapeutidest tajus raskusi virtuaalsete kohtumiste ajal kontakti loomisel. See puudujääk isiklikus kontaktis võib põhjustada tõrkeid suhtlemisel ja kaasamisel. Seega tasub ka kaugteraapia puhul aeg-ajalt siiski vahetult kohtuda, et see side tekiks ja ei kaoks.


Hindamis- ja vaatlusvõimalused

Silmast-silma kontakt võimaldab põhjalikku hindamist otsese suhtluse kaudu.

Kaugteraapia puhul võib olla raskusi mitteverbaalsete vihjete äratundmisel, mis on hindamisel olulised. Samuti võib keskkond palju mõjutada suhtlemist ja selle objektiivset hindamist.

NB! Samas võib kliendile ja tema perele turvaline ja tuttav keskkond hindamist hoopis soodustada.


Mida teha, et kaugteraapia/ - hindamine õnnestuks?


  • Leia ruum, mis toetab keskendumist: vaikne ja segajatest vaba keskkond.

  • Testi tehnoloogiat eelnevalt: Veendu, et seadmed ja internetiühendus töötavad hästi enne kohtumist.

  • Pane valmis teraapiaks vajalikud vahendid (logopeed annab sulle teada, mida sa vajad).

  • Laste puhul on oluline, et vanem osaleks või oleks abivajaduse tekkides käepärast.

  • Hoia käepärast ka logopeedi kontakttelefon, et vajadusel tehnilistest probleemidest märku anda.


Kaugteraapia tulevik

Tänaseks on kaugteraapia ka Tervisekassa ametlike teenuste nimistus
Eesmärk on selge: pakkuda tõhusat abi olenemata teenuse osutamise viisist ja kliendi asukohast.

Wide angle view of a quiet therapy space with technology setup
Vaikne nurk, kus tehnoloogilised vahendid on valmis kaugteraapia alustamiseks.

Kuigi kaugteraapia pakub põnevaid võimalusi kõneravis, on oluline kaaluda selle eeliseid ja väljakutseid ning valida kliendile sobivaim viis. Minu senine kogemus on olnud väga erinev - osadel juhtudel toimib see suurepäraselt, teistel jälle üldsegi mitte. Seega - valik tuleb teha koostöös kliendiga ja/või tema perega.

Mulle logopeedina on kaugteraapia pakkunud tohutult arenguvõimalusi uute interaktiivsete vahendite koostamisel (nii loominguline töö!). Samas on olnud see ka suurepärane võimalus oma tehnoloogia alaste teadmiste avardamisel. Kui ma veel 15 aastat tagasi olin veendunud, et logopeed ei saa oma teenust pakkuda virtuaalses kabinetis, siis nüüd ....


Minu virtuaalne kabinet on avatud!

 
 
 

Lugemisaasta alguse puhul on asjakohane rääkida lugemisest.

Olen lapsest saati raamatuid armastanud: lapsena võisin neid lugeda kasvõi taskulambivalgel teki all. Raamutupoes satun sageli emotsioonioste tegema - raamatupoe lõhn ja keskkond mõjuvad nagu meepott. Võin sinna tundideks lõksu jääda, et raamatuid katsuda, sirvida, nautida seda ootusärevust ja põnevust - et millega ma siit seekord koos koju lähen.

Kust selline huvi alguse on saanud? Ju ikka kodust, kus oli palju raamatuid, kus palju loeti. Raamatute omamine enda ümber loob siiani minus rahu ja hubase tunde.

Lastele raamatute ettelugemisel, nendega koos lugemisel, koos raamatukogus ja raamatupoes käimisel on lisaks lugemishuvi tekitamisele ja kõne arengu toetamisele ka suur emotsionaalne väärtus.

Cambridge'i ülikooli uuring leidis, et lastel, kes hakkavad varakult lugemisest rõõmu tundma, on noorukieas paremad kognitiivsed võimed ja parem vaimne tervis. Uuring näitas, et regulaarne lugemine lapsepõlves aitab kaasa emotsionaalsele heaolule ja akadeemilisele edule hilisemas elus.

Kui su lapsel on raskusi lugemisoskuse omandamisel, on siiski oluline hoida huvi raamatute ja lugemise vastu. Kui vajad selles osas abi, pöördu eripedagoogi või logopeedi poole.


Loe lisaks:


 
 
 

                     Registrikood 

                     16309871

                                            © 2024 KLANDMAR OÜ

bottom of page