top of page

Mis see alternatiivkommunikatsioon veel on?

Augmentatiivne ja alternatiivne kommunikatsioon (ingl augmentative and alternative communication, AAC) on kõnet toetav või asendav kommunikatsioon, mis toetab nii kõne mõistmist kui eneseväljendust. Alternatiivseid ja asendavaid suhtlusvahendeid kasutatakse kas ajutiselt või püsivalt inimeste puhul, kes ei saa kasutada suhtlemiseks suulist kõnet (Beukelman & Mirenda, 2013; Ganz, 2014).


  • Vahendita – ei vaja välist tööriista. Vahendita suhtlusvormid eeldavad teatavat motoorset taset. Need vahendid on kehakeel, näoilmed, sõrmendid, žestid, viiped, häälitsused.

Vahenditeta ja madaltehnoloogilised vahendid.
Vahenditeta ja madaltehnoloogilised vahendid.
  • Vahendite toel - vajavad mingit välist tööriista, kerg- või kõrgtehnoloogilist, lisaks kedagi, kes vajalikud sümbolid loob ja kohandab.


ree

Kellel seda vaja on?

Mingil elu hetkel võib meist igaüks vajada suhtlemisel abivahendit.

Mäletad kui sul viimati hääl ära oli? Ilmselt eelistasid lastele vajaliku selgeks teha žeste kasutades ja abikaasale kirjutades, sõbrale helistamise asemel eelistasid saata tekstisõnumi koos emotikonidega.

Ka väikelastega suheldes kasutame sageli žeste, et aidata neil meid paremini mõista ning võimaldada neil meile lihtsaid sõnumeid saata (nt beebiviiped).

Eakatelgi võib olla abi pildikeelest, nt peale ajuinsulti. Erinevad aju või näopiirkonna traumad võivad ka parimas eas inimese seada olukorda, kus ta võib ajutiselt vajada kõne asemele alternatiivseid vahendeid.


Peamised alternatiivkommunikatsiooni kasutajad on aga:

• intellektipuudega inimesed,

• motoorikapuuetega inimesed,

• ajukahjustuse tagajärjel kõne kaotanud inimesed,

• arengulise keelepuudega lapsed,

• autistid.

Kuidas aidata inimest, kellel on raskused suhtlemisel (kõne mõistmisel, kõne kasutamisel)?

  • ole temaga silmast silma,

  • räägi aeglasemalt,

  • rõhuta olulisi sõnu (nt Anna mulle PALL! Pane televiisor KINNI!) - rõhutada aitab olulise sõna esiletõstmine hääletooniga või selle paigutamine oma ütluse lõppu.

  • räägi ja samal ajal näita (kehakeele, miimika, pildiga, žestiga).

Lapsed, kelle oskused alternatiivsete vahendite kasutamisel on veel vähesed, vajavad palju mudeldamist.

Mõtle: kui palju kõnemudeleid saab kõnet omandav laps enne kui rääkima hakkab?
18 kuune laps on oma elu jooksul kuulnud keskmiselt 4380 tundi verbaalse kõne sisendit. Iga päev ca 8h. Kui aga laps puutub suhtlustahvliga kokku vaid teraapias, nt kord nädalas, siis saavutab ta sama taseme ca 160a vanuses!
18 kuune laps on oma elu jooksul kuulnud keskmiselt 4380 tundi verbaalse kõne sisendit. Iga päev ca 8h. Kui aga laps puutub suhtlustahvliga kokku vaid teraapias, nt kord nädalas, siis saavutab ta sama taseme ca 160a vanuses!

Kummutame müüte!

  1. Ta on selleks veel liiga väike?

    Lapsed ei pea olema teatud vanuses, enne kui neile on mõtet AAC-d tutvustada. Uuringud näitavad, et AAC aitab igas vanuses inimesi (isegi alla 3-aastaseid lapsi)! AAC-d saate kasutada varakult. Ei ole ei mõtlemisoskusi, testitulemusi või muid verstaposte, milleni peate jõudma, enne kui AAC saab aidata.

Mida varem alustada mudeldamisega, seda parem.
  1. Ta on selleks veel liiga väike?

    Lapsed ei pea olema teatud vanuses, enne kui neile on mõtet AAC-d tutvustada. Uuringud näitavad, et AAC aitab igas vanuses inimesi (isegi alla 3-aastaseid lapsi)! AAC-d saate kasutada varakult. Ei ole ei mõtlemisoskusi, testitulemusi või muid verstaposte, milleni peate jõudma, enne kui AAC saab aidata.

    Mida varem alustada mudeldamisega, seda parem.

    Vaata ka: https://www.youtube.com/watch?v=mXj1Btf0qFw

  2. Ta ei hakkagi siis rääkima.

    Alati kui suudab, siis hakkab! Mis on "halvim", mis saab juhtuda kui kasutate alternatiivkommunikatsiooni? Teie laps hakkab rääkima. :)

  3. Ootame veel!

    Mida varem alustada, seda parem! (vt põhjendust eelmise pildi all).

  4. Ta ei hakka seda kasutama.

    Kui leida sobiv vahend ja last õpetada, talle kasutamist järjepidevalt mudeldada, siis on tõenäosus, et hakkab, suur. Aega võib selleks siiski kuluda erinevatel inimestel erinevalt.

  5. Meil pole selleks aega.

    AAC õpetamine ei vaja nö spetsiaalset tegevust – selle kasutamise õpetamise saab kenasti integreerida igapäevastesse tegevustesse.

  6. Tal pole seda vaja, sest ta saab ju kõnest aru.

    See on suurepärane, kui laps mõistab kõnet, kuid…. Kuidas tunneksite end kui olete sõpradega väljas, nemad naeravad, jagavad emotsioone, kuid teie olete justkui kasti sees – kuulete, näete ja mõistate, kuid kaasa rääkida pole võimalust, sest suu peal on teip?


Suhtlemine on IGA inimese põhiõigus. Ole sina see, kes tagab, et iga laps ja iga täiskasvanu saaks võimaluse suhelda just sel moel, mis on talle jõukohane.


Pildid:


 
 
 

Aja jooksul on sotsiaalmeedia meie elus saanud aina suurema rolli. Kuidas nii?

Vanasti kuulasin palju rohkem raadiot - kuulasin seda koristades ja jalutades, joonistades ja aias toimetades. Käed ja pilk olid vabad, jalad ka. Kuulamine nõudis ju vaid mu kõrvu. Töö lausa lendas käes ja teadmisi tuli juurde.

Siis saabus aeg, kus raadio asemel sai olulisemaks televiisor - põnevad saated, seriaalid, uudised - järsku olin jalust seotud, pilk ekraanil. Käte tegutsemisvabadus oli oluliselt piiratud - kui palju siis ikka neid tegevusi on, mida pimetehnikas sooritada suudaksin nii, et kõik sõrmed alles jääksid!

Ja nüüd avastan end Instagramis, Facebookis, Pinterestis või Messengeris ja ... toad on koristamata, pesu triikimata, aed metsistunud, sammud tegemata ja koerad vaatavad mind mõtliku pilguga! Olen täielikult masina külge aheldatud! Ja märkamatult olen veetnud vaikides paar tundi oma päevast. Võib-olla rohkem 🤔? Millal ma viimati kella vaatasin? Millal ma viimati oma pereliikmetega silmast-silma rääkisin?

Tuleb tuttav ette?

Kuidas aga mõjutab meie, täiskasvanute, sotsiaalmeedias veedetud aeg meie laste kõne arengut?

Peamised mõjud laste kõne arengule:

- Vähenenud suhtlus lapsega: Kui vanemad veedavad palju aega ekraanide ees, jääb vähem aega ja tähelepanu lapsega rääkimiseks, mis on keelelise arengu seisukohalt ülioluline.

- Halb eeskuju: Lapsed õpivad suhtlemist jälgides vanemaid. Kui vanemad on pidevalt nutiseadmetes, õpivad lapsed, et suhtlus pole prioriteet.

- Tehnoferents: See on nähtus, kus vanem katkestab suhtluse lapsega, et vaadata nt telefoni. Uuringud näitavad, et see tekitab lastes tunde, et nad pole olulised.


Lisaks sellele, et halvenevad suhtlemisoskused (suhtlemise algatamine, suhtluses püsimine, suhtlemise lõpetamine, suhtluskoostöö, mis tähendab muu hulgas ka teiste inimeste "lugemist"), halveneb ka meie laste sõnavara, aheneb maailmapilt. Osalus oma vanemate elus kahaneb, kuna laps ei näe ega ka kuule enamasti, mida vanem telefonis teeb.

Lapsed, kellel on aga näiteks kuulmispuue või nende huvi sotsiaalse kontakti järele on madal (nt autistid, mutistid) ning lapsed, kelle kõne areng hilineb, on eriti ohustatud tehnoferentsist.

Sirly Palmi uurimistöö (Tartu Ülikool, juhendaja Liis Themas)– võrdles nutiseadmete kasutust ja kõnetesti tulemusi 4–6-aastaste laste seas. Tulemused näitasid, et vanemate selgitav suhtlus seadmes nähtu kohta on keelelise arengu jaoks kriitiline. (https://sisu.ut.ee/wp-content/uploads/sites/561/Palm_Sirly_uurimistoo.pdf)

Sama kinnitas ka Riikka Mustoneni uuring Soomes (loe veel: https://lifelonghearing.com/et/sotsiaalmeedia-ja-keeleline-areng/).


Seega, kui tingimata ja möödapääsmatult pead lapse juuresolekul sotsiaalmeediat kasutama (said olulise teavituse), telefoni vaatama (saabus sõnum) - räägi sellest lapsega!

Kas tundub, et siis ei saakski vaiki olla?

Mhmm...äkki oleks aeg nutiseade kõrvale panna, lapsele sügavalt silma vaadata ja küsida: "Mida me nüüd koos mängime?"


ree



 
 
 

Logopeedidena peaks meie kompetents piirduma justkui vaid suupiirkonnaga (kõne, söömine, hääl "käivad" ju suu kaudu), kuid tegelikult...!


Üks valdkond (ja neid on palju!), millega iga logopeed peab kursis olema ning mõistma selle seoseid nii kõne, hääle kui söömisega, on motoorika (nii keha staatika kui liikuvus, nii üld- kui peenmotoorika). Miks? Kui inimesel on raske sooritada liigutusi või ka säilitada stabiilsust oma kehas, ei suuda ta seda enamasti ka suupiirkonnas.


Ühe näitena tooksin siin laste istumisasendi. Näen teraapias sageli lapsi, kes põrandal mängides võtavad kohe W-iste asendi (lapse jalad on põlvest painutatud ja pepu toetub maha kahe jala vahele, sellises istumisasendis asetsevad lapse jalad W-tähe kujuliselt). Sageli on neil lastel raske ka laua ääres toolil istudes oma keha otse hoida: nad toetavad end laula, istuvad käsipõsakil, pea vajub kuklasse, kehatüvi on vajunud külgsuunas, laps niheleb toolil püüdes oma asendit pidevalt korrigeerida.

W-iste
W-iste

Mida see ütleb meile, logopeedidele (või ka lapsevanematele)?

  • Ilmselt on lapsel nõrgad kehatüve lihased ja laps püüab seda kompenseerida laiema toetusega istudes.

  • Mõnikord võib antud asend olla seotud ka lapse sensoorsete raskustega (halb tasakaalumeel, raskused oma keha asendi tajumisel ruumis).

Kuidas see mõjutab lapse hääldus- ja söömisoskuste kujunemist ning hääle tekitamist:

  • Kehv istumisasend võib piirata diafragma tööd ja muuta hingamise pindmiseks, mis mõjutab hääle tugevust ja kvaliteeti.

  • Kui rindkere ei ole avatud (kuna w-istes vajub keha ettepoole), võib see vähendada hääle resonantsi ja muuta lapse hääl nõrgemaks või vähem selgeks.

  • Kui w-istes vajub pea tahapoole, soodustab see avatud suud, suuhingamist, mis omakorda võib viia hambumusprobleemideni ja seeläbi ka hääldusvigadeni;

  • Kui w-istes vajub keha ettepoole, on häiritud lapse võimalused kasutada kahte kätt korraga või on käte liikuvus piiratud (küünarnukid põlvedel ei võimalda hästi sooritada liigutusi üle keskjoone) - raskused keskjoone ületamisel kätega võivad viia sarnaste probleemideni ka suus - keele töö külgsuunas võib olla raskendatud (vajalik mälumisel, toidupala liigutamisel suus);

  • W-iste võib mõjutada kehahoiakut, sealhulgas pea ja kaela stabiilsust, mis on oluline täpseks hääldamiseks, söömiseks. Vale pea ja kaela asend võib raskendada neelamist Häiritud võib olla ka hingamise ja neelamise koordinatsiooni, mis on oluline ohutuks ja tõhusaks söömiseks.

    ree

Siiski, W-istes olemine on normaalne....

  • kui laps kasutab seda asendit siirdumiseks ühest asendist teise.

  • kui laps käputab ja mängu käigus jääb lühikeseks ajaks W-istesse ning liigub mõne aja möödudes jälle käpuli edasi.


Kuidas aidata?

  • kehatüve lihaste tugevdamine;

  • tasakaalu arendamine;

  • oma keha ja seda ümbritseva ruumi tajumise toetamine.


Logopeedina puudub minul kompetents nende oskuste arendamiseks. Õnneks tulevad appi füsioterapeudid ja tegevusterapeudid.

On oluline vaadata ja näha last kui tervikut ning mõista, kuidas kõik kehas on omavahel seotud. Oskus laiemat pilti näha aitab kaasa tõhusamale teraapiale: tulemused tulevad kiiremini, väiksema "valu ja vaevaga" nii lapsele, perele kui terapeudile ning on püsivamad.


Tasub meeles pidada: mida näed kehas, seda näed ilmselt ka suus!




 
 
 

                     Registrikood 

                     16309871

                                            © 2024 KLANDMAR OÜ

bottom of page