top of page

Oktoober on alternatiivkommunikatsiooni teadvustamise kuu!

Mis see alternatiivkommunikatsioon veel on?

Augmentatiivne ja alternatiivne kommunikatsioon (ingl augmentative and alternative communication, AAC) on kõnet toetav või asendav kommunikatsioon, mis toetab nii kõne mõistmist kui eneseväljendust. Alternatiivseid ja asendavaid suhtlusvahendeid kasutatakse kas ajutiselt või püsivalt inimeste puhul, kes ei saa kasutada suhtlemiseks suulist kõnet (Beukelman & Mirenda, 2013; Ganz, 2014).


  • Vahendita – ei vaja välist tööriista. Vahendita suhtlusvormid eeldavad teatavat motoorset taset. Need vahendid on kehakeel, näoilmed, sõrmendid, žestid, viiped, häälitsused.

Vahenditeta ja madaltehnoloogilised vahendid.
Vahenditeta ja madaltehnoloogilised vahendid.
  • Vahendite toel - vajavad mingit välist tööriista, kerg- või kõrgtehnoloogilist, lisaks kedagi, kes vajalikud sümbolid loob ja kohandab.


ree

Kellel seda vaja on?

Mingil elu hetkel võib meist igaüks vajada suhtlemisel abivahendit.

Mäletad kui sul viimati hääl ära oli? Ilmselt eelistasid lastele vajaliku selgeks teha žeste kasutades ja abikaasale kirjutades, sõbrale helistamise asemel eelistasid saata tekstisõnumi koos emotikonidega.

Ka väikelastega suheldes kasutame sageli žeste, et aidata neil meid paremini mõista ning võimaldada neil meile lihtsaid sõnumeid saata (nt beebiviiped).

Eakatelgi võib olla abi pildikeelest, nt peale ajuinsulti. Erinevad aju või näopiirkonna traumad võivad ka parimas eas inimese seada olukorda, kus ta võib ajutiselt vajada kõne asemele alternatiivseid vahendeid.


Peamised alternatiivkommunikatsiooni kasutajad on aga:

• intellektipuudega inimesed,

• motoorikapuuetega inimesed,

• ajukahjustuse tagajärjel kõne kaotanud inimesed,

• arengulise keelepuudega lapsed,

• autistid.

Kuidas aidata inimest, kellel on raskused suhtlemisel (kõne mõistmisel, kõne kasutamisel)?

  • ole temaga silmast silma,

  • räägi aeglasemalt,

  • rõhuta olulisi sõnu (nt Anna mulle PALL! Pane televiisor KINNI!) - rõhutada aitab olulise sõna esiletõstmine hääletooniga või selle paigutamine oma ütluse lõppu.

  • räägi ja samal ajal näita (kehakeele, miimika, pildiga, žestiga).

Lapsed, kelle oskused alternatiivsete vahendite kasutamisel on veel vähesed, vajavad palju mudeldamist.

Mõtle: kui palju kõnemudeleid saab kõnet omandav laps enne kui rääkima hakkab?
18 kuune laps on oma elu jooksul kuulnud keskmiselt 4380 tundi verbaalse kõne sisendit. Iga päev ca 8h. Kui aga laps puutub suhtlustahvliga kokku vaid teraapias, nt kord nädalas, siis saavutab ta sama taseme ca 160a vanuses!
18 kuune laps on oma elu jooksul kuulnud keskmiselt 4380 tundi verbaalse kõne sisendit. Iga päev ca 8h. Kui aga laps puutub suhtlustahvliga kokku vaid teraapias, nt kord nädalas, siis saavutab ta sama taseme ca 160a vanuses!

Kummutame müüte!

  1. Ta on selleks veel liiga väike?

    Lapsed ei pea olema teatud vanuses, enne kui neile on mõtet AAC-d tutvustada. Uuringud näitavad, et AAC aitab igas vanuses inimesi (isegi alla 3-aastaseid lapsi)! AAC-d saate kasutada varakult. Ei ole ei mõtlemisoskusi, testitulemusi või muid verstaposte, milleni peate jõudma, enne kui AAC saab aidata.

Mida varem alustada mudeldamisega, seda parem.
  1. Ta on selleks veel liiga väike?

    Lapsed ei pea olema teatud vanuses, enne kui neile on mõtet AAC-d tutvustada. Uuringud näitavad, et AAC aitab igas vanuses inimesi (isegi alla 3-aastaseid lapsi)! AAC-d saate kasutada varakult. Ei ole ei mõtlemisoskusi, testitulemusi või muid verstaposte, milleni peate jõudma, enne kui AAC saab aidata.

    Mida varem alustada mudeldamisega, seda parem.

    Vaata ka: https://www.youtube.com/watch?v=mXj1Btf0qFw

  2. Ta ei hakkagi siis rääkima.

    Alati kui suudab, siis hakkab! Mis on "halvim", mis saab juhtuda kui kasutate alternatiivkommunikatsiooni? Teie laps hakkab rääkima. :)

  3. Ootame veel!

    Mida varem alustada, seda parem! (vt põhjendust eelmise pildi all).

  4. Ta ei hakka seda kasutama.

    Kui leida sobiv vahend ja last õpetada, talle kasutamist järjepidevalt mudeldada, siis on tõenäosus, et hakkab, suur. Aega võib selleks siiski kuluda erinevatel inimestel erinevalt.

  5. Meil pole selleks aega.

    AAC õpetamine ei vaja nö spetsiaalset tegevust – selle kasutamise õpetamise saab kenasti integreerida igapäevastesse tegevustesse.

  6. Tal pole seda vaja, sest ta saab ju kõnest aru.

    See on suurepärane, kui laps mõistab kõnet, kuid…. Kuidas tunneksite end kui olete sõpradega väljas, nemad naeravad, jagavad emotsioone, kuid teie olete justkui kasti sees – kuulete, näete ja mõistate, kuid kaasa rääkida pole võimalust, sest suu peal on teip?


Suhtlemine on IGA inimese põhiõigus. Ole sina see, kes tagab, et iga laps ja iga täiskasvanu saaks võimaluse suhelda just sel moel, mis on talle jõukohane.


Pildid:


 
 
 

Comments

Rated 0 out of 5 stars.
No ratings yet

Add a rating

                     Registrikood 

                     16309871

                                            © 2024 KLANDMAR OÜ

bottom of page